lol2

ma siin mõtlen ja arutlen kertuga Skypes ja meenub luuletus:

Mis teha? Mis teha?
Kui kirp järab keha?
Sa võta raudreha
ja süga siis keha.

hahahaa~~

Selle sain ma ema käest ja ema sai oma töökaaslase käest. :D
Ma jõudsin ka Keissyga järeldusele, et ma olen kohutav ego. ;D

lol

Ma olen haige. PAlavik on :D
Tegin just Kertust laulu :D
Viis on sama mis lool: "Kes elab metsa sees?"

Kes istub arvutis?
Kes istub ööni arvutis?
Kes istub arvutis?
Seal istub Kertuke!
Seal istub uimas Kertuke!
Sel istub Kertuke!

hahahaaa...
Ma ikka veel naeran.
cya!

Uni

Ma otsustasin kirjutada üles unenäo, mida ma täna nägin.
Kõik oli seotud ühe mehega, kes eles põgenikuna asustamata metsas. Ta elas maa all. Tal olid seal igasugst sorti mugavusi. See oli nagu üks luksus korter. Esimene asi, mis mul unenäost menub oli see, et ma olin seal korteris ja suhtlesin selle mehega. Ta oli unenäos minu isa. Ta räääkis mulle enda maailmast. Järgmine hetk me olime Pikal tänaval, kus oli palju autosid ja sõitsime autoga mööda seda tänavat. Kuidagi me jõudsime mingi ukse juurde ja sõitsime seat autoga sisse. Isa ütles võtmesõna(mida ma ei mäleta) ja kõik muutus valgeks. Mingi paar sekundit hiljem lendasime me autoga läbi pilvede ja all laius küla, seal oli ka viis vikerkaart, igaüks oli eri värvi. Meie lendasime teisse vikerkaarde, mis oli punane, esimene oli roheline ja kolmes oli sinine(teisi ma ei mäleta :D). Me jõudsime mingisse ruumi, seal sagisid ringi põhjapõdrad(vist). Pärast toda hetke ei mäleta ma, mis juhtus. Mäletan jälle sellest saadik, kui ma mingite võõraste inimestega, kes unes olid sõbrad, sama moodi lendasin. Käisime ka siis ära seal imelikus kohas, kuid nüüd me ei läinud auto, vaid saaniga, mida juhtisid hobused :D. Siis tuli jälle mälukas. Järsku me olime Ellu ja Kishuga koolis ja Signe Rõõmus ajas meiga jutu. Olime neljanda ja kolmanda korruse vahepeal, seal oli akna laud. Me olime täpselt sellel poolel, kus asub Bioloogia ja muusika klass. Tuli välja, et meil pidi kaks muusikat tulema, täpselt viies ja kuues tund reedesel päeaval. Siis tuli mälukas, ainult seda mäletan, et tunnis olime me neljakesi, mina, Ellu, Kishu ja Signe, ja meil oli kohutavalt lõbus. 0.0 Siis ma ärkasin ülesse ja mul oli tunne nagu see võlumaa värk oleks päriselt eksisteerinud. Mul on harva nii tõelisi unenägusid.

Ja see oli minu unenägu. Kui ma veel mõni kord, mõnda unenägu mäletan, kriban siia üles. :D

:D

Ma pole jälle tükk aega midagi postitanud. Tänu sellele, et ma uurisin oma eesti keele töövihikut saate lugeda kahtlast juttu. Pidi lihtlausetega jutu tegema. Esimene lause oli antud.

Musta mantliga mees hiilis öösel vaikselt akna juurde. Ta koputas aknale. Keegi ei vastanuid. Mees koputas uuesti. Seekord tuli aknale naine. Naine oli ilus. Ta avas akna. Karjus mehe peale umbes pool tundi. Pidas pausi. Mees tõmbus näost kaameks. Naine karjus veel tund aega. Naabrid vaatasid neid imelikult. Naine pidas pausi. Mees hüpas aknast sisse. Jooksis magamistuppa. Hüppas voodisse. Jäi magama. Naine vaatas imestunult seda pealt. Järgmisel päeaval ootas meest lahutus.

Onjuu ma olen kuri :D

ma ei viitsi vist enam selle eelmise jutuga jamada. Nii et ma jätan teid teadmatusse.
(Nüüd ma olen veel kurjem :D)