PÕMM kostus kõrval ruumist. Keegi ei teinud välja. Kõik olid nende põmakatega juba ära harjunud. Uks läks kriuksudes lahti ja suurde ruumi astus tahmane mees, Püromaan. Ta taidles veidi inimeste vahel ringi ja alustas siis pika juttu sellest mis tal valesti oli läinud. käratas mehe abikaasa, Idioot: “Kas sa üritad meie maja õhku lasta?” Püromaan ei teinud naisest väljagi ja pöördus oma tütre, Ilueedi, poole: “Kuidas sul koolis läheb?” küsis ta rohkem teema kõrvale juhtimiseks. “Nagu alati: S-I-T-A-S-T-I!” Rõhutades eriti viimas sõna. Sellepeale hüüdis poeg, kes oli seda janti rahulikult pealt vaadanud: “Isa, jälle ta kuritarvitab minu nime!” Poeg rääkis tõtt, sest ta nimi oli, uskuge või mitte, Sitasti.
Selle armsa juttu ma kirjutasin tund aega enne uut aastat. :D
