veel und :D

ma nägin siis nüüd jälle und.
Kõik algas niimoodi:
Ma olin muusika kallakuga koolis(???) ja ma oskasin viiulit mängida(??). Aga millegi pärast oli viiul koju jäänd. No läksin siis sellele järgi. Jube imelik oli see, et mingi direktor pidas koridoris kõnet ja Erle passis seal ja lehvitas ning kisas mu poole. Ma sain mingi nipiga dire tagant ära hiilida ja ütlesin Erlele, et ta vait jääks ja läksin edasi. Tee pääl tuli täiega kahtlane tüdruk mulle kallale( ta oli inimese ja kassi segu). Ma põgenesin koju ja võtsin viiuli. Siis ma läksin tagasi kooli. Jõudsin õigele korrusele ning see kõne oli lõpenud ja inimesed kõndisid klassidesse. Ma vaatasin mõlemale poole ning osutasin endast paremale ja vaskaule ja küsisn ühe mööduva tüdruku käest kummale poole jääb muusika klass. Ta viis mind klassi ette. Kuna tund oli läbi läksime Kishuga Aigi juurde. Siis ma rääkisin Aigile sellest tüdrukust. Aigi oli veidi imestunud ja viis meid alla keldrisse. Seal oli kõik nagu mingis lossikeldris ja puur, kus oli käsnast karu, kes oli elus, oli keset ruumi. Aigi hakas meile seletama, et too tüdruk oli sattunud ühe koletise ohvriks ja seepärast ta muutuski selliseks ning et see toob tolle inimese halvad küljed välja. Veel rääkis ta, et need koletised on võimsamad kui nad söövad ära vagla. Tuli välja, et nende loomade vastu võitlemiseks oligi see kool asutatud. Koolis õpetavad nad meile kugusid , mis hävitavad neid loomi.
Me Kishuga ja mingi kahe lambika sõbrannaga läksime mu poole. Kool oli kinni pannud meie uhiuue jalgpalli väljaku ja me läksime lähemalt vaatama. Kui me ligimale jõudsime, viskasid kaks sõbrannat end pikkali ja hakasid rääkima:" Vaata kui armsad sead." Seal olid ka sead aga need olid 3 cm pikused ja metssead. Meie kishuga jooksime kooli tagasi, et sellest Aigile rääkida. Millegi pärast jooksime koolis mööda aknalaudu. Mingid koristajad olid ka aga nad ainult lahvitasid meile. Jõudsime siis Aigi klassi juurde, kus koristasid algklassi õpilased. Läksime klassi ja nägime Aigit. Jooksime juurde ja Kaisa vanem vend tuli juurde ning näitas meile oma hindeid(???). Me kiitsime teda ja siis sai unenägu läbi. XD

Alati kõige kriitilisem hetk. aa ja ma unusatsin mainida, et koos minuga mängis viiulit vee üks tüüp ja vahepeal ma nägin Gatot koolis ja mussa õpa oli pansionäär ning minu vana parandusõppe õpetaja. xD

Hästi head ööd siis! :D

koolitöö

Ma koristasin oma kaustu ja leidsin ühe jutu, mis on kirjutatud "Inetu Pardipoja" järgi. Mõtlesin, et võiks lisada siia.

Elas kord üks inetu poiss. Ta oli kasvanud vaeses peres. Kõik inimesed, kes teda nägid, vihkasid teda. Poisil olid prillid ja kaelani juuksed, mis olid musta värvi. Ta haises, sest ta pesi end harva. Paljudele võis tunduda, et poiss ei tahagi normaalse inimese moodi välja näha.
Kõik teised peksid ja sõimasid poissi ja poiss muutus juba kurvaks, sest keegi ei osanud hinnata tema balleti oskusi. Kuna poisil polnud muud teha kui balleti harjutada, sai ta selles väga osavaks. Kuid peagi tulid suuremad poisid mõttele pilduda poissi kividega. Poisike ei suutnud enam seda kannatada ja jooksis minema. Kaugele, kaugele. Üle põldude, läbi linnade ja jõudis ühe ilusa järve juurde.
Tuju juba parem hüppas ta järve, mis oli nii jahe, jahe, kuid sellest polnud lugu. Pestes end põhjalikult, sai ta väga puhtaks. Prillid ununesid lähedal asuvale kivile, kuid poiss ei vajanudki neid.
Poiss jalutas veel veidi edasi ja leidis maast MP3-mängija. Õnnest balleti tantsides kuulas ta muusikat ning põrkas vastu imeilusat tüdrukut. Neiu vaatas poissi hämmeldunult ja hüüdis siis: „Sa oled nii ilus!Abiellume!“ Poiss oli nõus.
Kui nad peegli ette jõudsid, märkas poiss, kui suureks ja nägusaks ta kasvanud on. Tüdruk haaras voodi pealt viiuli ja mängis ühe imeilusa loo, poiss tantsis samal ajal. Kui lugu oli lõppenud, kostis kätte plaksutamist ja nurga tagant astusid välja neiu vanemad.
Kõik kiitsid nende abielu heaks ja kui nad veel surnud pole, elavad nad praegugi õnnelikult.


NB! See on mega lambikas. XD

Minu uni

pealkiri ütles kõik :D

Oli kevade algu, kuid piisavalt soe, et käia ringi pusaga. Mingitel asjaoludel läks ema koos Merikesega ära ja mina hakkasin neid jälitama. Anti oli ka kaasas. Me läksime ratastega ja jõudsime neile ühes bussijaamas. Nende näod olid emotsioonitud.

---

Olin koos ühe perega, kus oli ema, isa, tütar Tea ja kaks poega(üks oli lühikeste pruunikas mustade juustega ja teine oli mingi kahe aastane). Nad rändasid mööda riiki ringi ja ma võtsin nendega kampa. Peagi pidasin neid enda pereks ja unustasin oma eesmärgi.

---

Olin vabaduse platsil, seal toimus mingi laat, kuid see asus Tartus kaugemal. Ma suhtlesin inimestega ja hängisin Teaga ringi.

---

Mingid inimesed ajasid meid taga ja meie otsustasime Võrus ööbida. Vanas Apteegis oli hotell ja nad tahtsid sinna minna kuid mina keeldusin ja ütlesin, et me võiks Jaagumäe hotelli ööbima minna. Kuid nad ütlesid, et seal on halvad kartulid. Mina pakkusin see peale välja, et me võiks Tamula hotelli minna. Sellega jäädi nõusse.

---

Hotelli ümber oli aed ja hoovi ees oli tõkkepuu. Tõkkepuu lähedalt kargas välja jälitamise korraldaja. Mina lükkasin ta kõrvale ja jooksin majja koos teistega. Isa ja Tea olid minust ees. Nad istusid diivanile ja põrnitsesid enda ette. Ma astusin midagi aimamata sisse ja hakkasin hirmust värisema, sest üks jälitajatest lõi ema ja kahe poja tagant ukse kinni. Nemad istusid diivanile, kuid mina läksin rõdu ukse juurde, mis oli praokil. Keegi rääkis midagi, kuid ma ei kuulanud. Ma küsisin, kas ma tohin ukse lahti teha, sest mul oli selline tung. Vangistaja nõustus. Järgmisel hetkel tundsin ma sisetunde tõmmet ning hüppasin välja lume sisse, hoolimata oma napist riietuset. Ema hüppas poegadega järgi ja selle asemel, et põgeneda me mängisime lumes. Ma tegin kukkerpalle ja viskasin lund õhku ning tegin lume inglit.
Varsti kutsuti meid tuppa teele, mille Tea oli teinud. Me läksime ringiga ajja äärest ja kui sisse jõudsime …

mina ja minu fantaasia

PÕMM kostus kõrval ruumist. Keegi ei teinud välja. Kõik olid nende põmakatega juba ära harjunud. Uks läks kriuksudes lahti ja suurde ruumi astus tahmane mees, Püromaan. Ta taidles veidi inimeste vahel ringi ja alustas siis pika juttu sellest mis tal valesti oli läinud. käratas mehe abikaasa, Idioot: “Kas sa üritad meie maja õhku lasta?” Püromaan ei teinud naisest väljagi ja pöördus oma tütre, Ilueedi, poole: “Kuidas sul koolis läheb?” küsis ta rohkem teema kõrvale juhtimiseks. “Nagu alati: S-I-T-A-S-T-I!” Rõhutades eriti viimas sõna. Sellepeale hüüdis poeg, kes oli seda janti rahulikult pealt vaadanud: “Isa, jälle ta kuritarvitab minu nime!” Poeg rääkis tõtt, sest ta nimi oli, uskuge või mitte, Sitasti.

Selle armsa juttu ma kirjutasin tund aega enne uut aastat. :D