jõudsin just Tartust tagasi. Käisime isa, Anti ja Mariannega Vanemuise kontserdimajas "Isa" vaatamas. Jan Uuspõld üksinda esines. See oli komöödia, selline lihtne huumor. Kui muidu on harilikult kõik ära tsensuuritud, siis kedagi ei pahandanud see, et seal oli ropendamist. Sobis nii hästi sinna. Naljad olid veidi sarkastilised ja väga loogilised. Ta suutis nii hästi kõike välja mängida. Ajaliselt oli ka väga täpne kõik. Väga mõnus oli see, et isegi kui me olime rõdul, oli näha tema näoilmet ja kuulda tema häält. Tõeliselt imetlesin, kuidas ta suutis lõpuks publikut mõjutada. Ühel hetkel kõik naersid, järgmisel hetkel oli rusuv vaikus ja siis jälle naer. Vat see oli mõnus elamus. Vahepeal tekkis tunne, et tahaks ka seal laval olla. Ma tõesti kadestan näitlejaid. Ja ikka veel olen vaimustunud. Pikemalt ei viitsi kirjutada. :D
Ma avastasin selle vana kaameraga lõbusaid asju. tegin ühe pildi üle pika aja. :D Kahjuks ei saa üles panna. Paar kaadrit on veel jäänud. Filmikaamera miinus. aga ma annan endast parima ja üritan midagi pildistada.