Ma mäletan peaaegu iga hommik oma unenägusid, aga nad ei ole väärt alati üles kirjutamist. Täna öösel oli teisiti. Millegi pärast me otsustasime tuttavate ja sõpradega oma filmi teha. Ma juhtisin kogu seda tööd. Enamus inimesi ma päriselus ei tunne, aga seal unenäos teatsin ma neid väga hästi. Film tuli julmalt lahe ja mäletan et protsess ise oli väga lõbus.
Viimased kaadrid võtsime nii, et kõik pidid end loomadeks maskeerima, mis nägi julmalt lahe välja. Mäletan kindlalt, et Kertu ja Sandra olid seal nendes lolita kleitides, millega nad Animatsuril olid. Kertul olid punased eesli kõrvad ja kandis oma parukat ning Sandral olid mingid helepruunid tiigrikõrvad. Aga noh see pole üldse tähtis. Viimane kaader oli hullult lahe. Mingi jõuludega seotud ja julm trepist üles ja alla jooksmine minu poolt. Lõpuks siis saime selle filmi valmis ning kahte peaosatäitjat, mind ja Taurit hakati tänama. Siis käis äratuskell....
1 comment:
Ahaha, see on sul ikka julmalt lahe unenägu. Kahju, et äratuskell sul lõpu ära segas. Tänamise ajal veel!
Post a Comment