Kevad

Imetledes kaunist ilma
läbi jäätund akna klassis
torkas see mul kohe silma
tolles suures lumemassis.

Paksu lume alt ta tuli,
eristasin nuppu valget,
miskit rohelist seal oli,
lumikellukese alge!

„Mis sa vaatad?“ sõber päris.
Mina vastu: „Kevadlille!“
tema tuimalt nätsu näris,
Õues ilm läks täitsa pilve.

See on siis luuletus, mille ma kirjutasin 8. veebruari hilisõhtul. Alguses oli veidi kohmakam, kuid tänu emale sai parem ja ma võitsin selle luuletusega meie kooli luulekonkursi 1. koha. Kuigi ma oleks ainult viiega ka leppinud.